Kui rõõmsameelset Kaisa-Liisat tänavapildis kohata, võiks arvata, et head geenid ja suurepärane tervis on teda alati toetanud. Tegelik olukord oli veel üsna hiljuti teistsugune – nimelt ei andnud arstid talle niipea lootust trenni teha, liiatigi jõusaalis. Egle Nabi koostatud personaalse treeningkava abil suutis Kaisa-Liisa aga arstide pessimismile vaatamata vaid mõne kuu jooksul vigastusest paraneda ning on täna paremas vormis, kui eales varem.
Kaisa-Liisat iseloomustavad sõbrad kui kirglikku reisisõpra ja hobibotaanikut. Päevasel ajal täidab ta reisikonsultandina teiste puhkuseunistusi, kodus hoolitseb arvukate toataimede eest ning õhtul seab sammud mõistagi trenni. Reisikihk viib tihti rändama nii troopilistesse paikadesse kui mägedesse lauatama.
Kuidas “jooksja põlvega” nõrgad kohad tugevaks treenida
Treenimine on Kaisa-Liisa jaoks olnud pigem katkendlik tegevus. “Minu treenimine kestis nii kaua kuni oli motivatsiooni – nii aasta ja siis mingi aeg olin jälle täitsa tegevuseta. Noorena olin ujuja ja passiivsetel eluperioodidel tundsin pidevalt, et midagi on puudu. Egle juhendamisega alustasin 2022. detsembris, kui füüsiline motivatsioon oli nullilähedane aga peegelpilt ei istunud ja tundsin, et mentaalselt oli see vajalik,” tunnistas Kaisa-Liisa.
Personaalse kava valiku tingis tervislik seisund, millega oli vaja arvestada – põlvede kondromalaatsia ehk maakeeli “jooksja põlv”. “Põlved valutasid aeg-ajalt niisamagi, rääkimata sellest kui jooksin või kükke tegin. Arsti arvamus diagnoosi pannes oli, et jõusaali mul asja ei ole ja igasugune kükkimine, eriti raskustega, on minu jaoks välistatud,” nentis ta.
Kuna soov füüsilist vormi parandada oli suur, pöördus Kaisa-Liisa Egle poole. “Ütlesin, et kükid peaksid arsti soovitusel kindlasti kavast välja jääma. Egle vaatas olukorrale aga teistpidi otsa ja üles, et treenime hoopis põlved tugevaks!” Täna on Kaisa-Liisal kükid endiselt kavas ja boonusena ei tee põlved mulle enamasti ka häda. “Kui pean pikka aega samas asendis istuma nt lennu- või autoreisil, siis annavad põlved tunda. Sama juhtub, kui olen trennis liiga optimistlik või kärsitu olnud ja püüan raskustega kiiremini areneda kui keha lubab. Aga need kaks olukorda on mõistetavad, niisama valu on siiski kadunud ja selle üle mul on väga hea meel,” rõõmustab naine.
Raske luumurd ja treeningkeeld
Edu aga ei tule alati tagasilöökideta. Vaid paar kuud peale hooga trennide alustamist, kui motivatsioon oli taevas, murdis kaisa lumelauatades kodarluu. “Ja et mitte asja kergeks teha, siis ikka viiest kohast. Ortopeed ütles, et arstide seas nimetatakse seda suure energiaga murruks ja kirjeldas seda nii, et kui vaadata kodarluu otsa, siis see on kui pojengiõis laiali,” kirjeldas Kaisa-Liisa rasket õnnetust. Veebruaris viidi ellu operatsioon, kus paigaldati luid hoidvad plaadid ja mutrid ja edasi algas taastumine kipsi ja hiljem ortoosi abil.
Arst soovitas alles 3 kuud peale operatsiooni kätt üldse kasutama hakata ja füsioterapeut soovitas trenni minna alles 6 kuu kuni aasta pärast. “See esmane aeg, kui kõik on veel ebaselge ja mingeid kindlaid vastuseid pole ka arstidel võimalik anda, on maksimaalselt frustreeriv. Maini ma siiski oodata ei jaksanud ja palusin Eglel märtsis teha endale kava, mis käsi ei hõlmaks. Mais hakkasin juba kogu keha treenima. Usaldasin Eglet täielikult ning kavad toimisid just nii, nagu vaja – sain teha trenni ning hoida ära edasisi vigastusi. Igatsesin väga tagasi treenima ja koguaeg oli tunne, et miski justkui on puudu,” tunnistas Kaisa_Liisa ja lisas, et käega löömine ei käinud mõttest ka läbi.
Üksi treenida on efektiivne!
Kaisa-Liisa eelistab trenni teha jõusaalis. “Kodus on sada muud asja, mida teha ja trenni minek ja ära tegemine annab mulle mõnusa tunde,” arvab ta. Trenni meeldib talle teha üksi – nii saavad asjad ettenähtud tempos tehtud. “Kellegagi koos treenides kipuvad trennid ikka venima. Mina teen nädalas neli 1h pikkust trenni. Hetkel just alustasin uue kavaga ning siis on alati tunne nagu satuks saali esimest korda – otsin masinaid ja üritan paika saada, mis raskustega teha. Seega siis läheb veidi pikemalt.”
Kaisa-Liisa on vormi kohta küll komplimente saanud, aga tema enda sõnul on alguspunktiga võrreldes vahe vaid -5kg. Vahe väljanägemisest tuleb muutunud kehakoostisest. “Minu jaoks ei ole number kaalul nii oluline vaid pigem mis see reaalne vaatepilt on. Näen, et ajapikku rasvaprotsent on vähenenud ja selle asemel lihase osakaal suurenenud ning see ongi minu eesmärk,” viljeleb ta elutervet mõtteviisi.
Kokkamine ei meeldi
Kui treeningsaalis läheb hästi ning õigesti valitud treening teeb meele heaks, on väljakutseks sarnaselt paljudele teistele naistele toitumine. “Mulle meeldib tervislik toit, selles pole küsimus aga kokkamine on mu meelistegevustest viimane asi listis. Ja nii on raske. Ükskõik kui palju jõusaalis rassida, siis täit tulemust sellega kahjuks ei saavuta,” tõdeb Kaisa-Liisa. “Vahepeal olin selles osas väga tubli ja jälgisin hoolega ning pigem tegin toite ka tööle kaasa, et mitte jätta lõuna juhuse hooleks – seal kipub teinekord nii kiireks, et kas võtad kiirelt midagi, et lihtsalt kõht täis saada või jääb lõuna üldse vahele,” kurdab naine. “Hetkel olengi selle katkise küna ees, et mu parimast minapildist, enesetundest ja meeleolust lahutabki mind mu vastumeelsus köögis toimetamise ees. See on järgmine valdkond, mille käsile võtan,” lubab ta.
Oluline on tekitada treeningharjumus
Kaisa-Liisa tõdeb, et ütlus “Iga algus on raske” peab igati paika nii treeningutega alustamisel kui vigastustest taastumisel. “Aga kui idee treenimisest meeldib aga eriti ei viitsi, või pead tervise pärast end liigutama kuid motivatsioon puudub, siis see algus tulebki hambad ristis läbi suruda, kuniks tekib harjumus,” rõhutab ta distsipliini olulisust. “Trenn ei muutu lihtsaks 1, 2, 3 korraga ega nädalaga aga juba kuu pärast märkad, et trenni minemine muutub kergemaks ja ei olegi enam vastumeelne vaid hommikul haarad trennikoti juba automaatselt kaasa,” julgustab ta teisi oma harjumisi muutma.
Ta toob välja ka levinud müüdi, kus sõbranna teatab, et ”ta ei taha välja näha nagu kulturist” ning pelgab minna jõusaali või näiteks käsi treenida. Tegelikult on naiste ja meeste või tavatreenija vs professionaalide trennid, ajaline panus, kasutatavad raskused ja toitumisdistsipliin väga erinevad. Tavainimese puhul voolib jõusaal keha kauniks ja terveks, mitte ei kuhja lihasmägesid.
“Mina eelistan treenida personaalse kava järgi, kus arvestatakse kõigi su tervisemuredega. Aga igal juhul soovitan treenida professionaalide koostatud kavade järgi ning oma arengut jälgida – nii tekib motivatsioon ja hasart edasi areneda,” annab Kaisa-Liisa ka teistele naistele nõu.
Egle: Kiidan Kaisa-Liisa suhtumist!
Kaisa-Liisa puhul soovin ma esimesena välja tuua tema mõtteviisi ja positiivse, realistliku suhtumise. Kui arst trennilootust ei andnud, küsis Kaisa-Liisa: “Mis on see, mida ma teha saan?” Inimesed tahavad harilikult teha kas maksimumi või ei tee siis üldse mitte midagi. Meie aga leidsime koos harjutused, mida üldse üldse teha sai ning trenni käigus tekkis neid pidevalt juurde juurde. Tal oli vaja konkreetset plaani, mida järgida, et progressi jälgida. Kaisa-Liisa ei keskendunud kaalunumbrile, vaid soovis saada tugevamaks ning andis endast alati ka maksimumi. Plaan ei pea olema ideaalne, aga plaan peab olema. Ja see kehtib nii trennis kui igas teises valdkonnas.
Tegutse ka plaani järgi!
Leia endale sobiv treeningplaan Fitbody valmis veebikavade hulgast. Kõik meie kavad on koostatud professionaalide poolt koos videojuhendiga. Vaata kavasid SIIT. Kui tunned, et ei oska õiget valikut teha, broneeri veebikonsultatsioon Egle Nabiga. Parim aeg trenniga alustada on ju kohe!
